Kes on Anatol Pikas?
Anatol Pikas sündis 1928. aastal Eestis, tuli Rootsi 15 aastasena ja asus elama ühe Rootsi seminari direktori perre Norrköpingis. Seal lõpetas ta ka kooli ning jätkas seejärel õpinguid Uppsalas ajaloo, filosoofia, riigiteaduse, psühholoogia ja pedagoogika alal. Ta on avaldanud kirjutisi võrdleva pedagoogika vallas ning uuringuid laste reaktsioonidest  vanemate autoritaarsusele. 1967-95 oli ta psühholoogilise pedagoogika dotsent ja ülikooli lektor.

Tema doktoritöö Abstraction and Concept Formation on avaldatud raamatuna Harvard University Press poolt aastal 1966. Seejärel hakkas ta tegelema konfliktide käsitlemisega. Rationell konfliktlösning („Ratsionaalne konfliktide lahendamine”)  ilmus 1973. aastal ja see anti välja 6 keeles. Ta oli külalisprofessoriks rahu kasvatuse alal (Peace Education, Friedenserziehung) Gustavus Adolphus College’is Minnesotas, University of Albertas, Edmontonis ja Pädagogische Hochschule’s  Heidelbergis. Ning viis läbi ainsat rahukasvatuse kursust Uppsala ülikoolis aastatel 1977-82.

1982. aastal osales ta rahumarsil Moskvasse ja organiseeris Lääne-Ida Ettevalmistatud konfrontatsiooni gruppe (Eeast-West groups for Prepared Constructive Confrontation). 70-ndatel aastatel osales ta arvatavasti kõikidel rahvusvahelistel Peace Education’i valdkonnas peetavatel konverentsidel, kus ta tutvustas juhtmõtet, et rahu saab teoks üksnes läbirääkimises vastasega.

Kiusamisvastast tööd alustas Anatol Pikas 1973. aastal, kui ta külastas Uppsala koole lahendades kiusamisjuhtumeid. Need kogemused panid aluse teise ja kolmanda ülikooli õppeaasta kursustele pedagoogikas, kus kursuse peanõudeks osalejatele oli aruande kirjutamine sellest, kuidas nad olid lahendanud kiusamisjuhtumeid oma koolis. Tulemused avaldati raamatus, millest sai üleüldse esimene teos, mis rääkis kiusamisjuhtumite lahendamisest. Sellele tekkis palju järeltulijaid, kelle publikatsioonides toodud meetodi muutused andsid Anatol Pikasele tõuke muutmaks oma meetodit Ühise Mure meetodiks, ÜMm 1987/89, mida ta omakorda täiendas rootsikeelses raamatus 1998. aastal.

1990-ndatel aastatel tegeles Anatol Pikas eelkõige koolituste läbiviimisega Inglismaal, Austraalias ja kõikides Skandinaaviamaades ning kirjutas artikleid Ühise Mure meetodist (Shared Concern method, SCm). Neist kõige hilisem, 2002. a. ilmunud artikkel, oli 2006. aastal kolmeteistkümnendal kohal kõige enam tsiteeritud artiklite seast ajakirjas School Psychology International. Sellest ajast saadik ei ole Anatol Pikas midagi avaldanud, vaid tegelenud suuremat liiki inglisekeelse käsikirjaga. 2007. aasta märtsis andis see järgmine viiest sõnast koosnev kombinatsioon Shared Concern method Anatol Pikas Google’i otsingusüsteemis 222 vastust, kusjuures seda sõnakombinatsiooni kasutati artiklite pealkirjades (”Anatol Pikas” andis 900 vastust).

Anatol Pikas on alates 1962 a. abielus Anna-Lenaga, endise arvutiõpetajaga. Neil on 3 last ja 7 lapselast. Viimane pool sajandit on nad elanud ülikooli naabermajas Uppsalas.